Vahetult enne SuperStarilt mahaastumist 2014. aasta augustikuu viimasel päeval lubasin oma viimases postituses kirjutada armastuskirja SuperStarile hiljem. Sest armastus see tõepoolest oli, kogu need koosveedetud 5,5 nädalat ja soe kiirgus südames alati, kui nii armsat rohelist-oranźi jälle kord kuskilt rannapromenaadilt silma hakkab.

Kaks aastat võttis asi küpsemiseks aega, aga täitmata see lubadus ei jäänud. See blogi ongi minu armastuskiri SuperStar'ile.

Head teed Sul minna!

Thursday, July 17, 2014

No tegelt ikkagi ei ole


"Ei, ma ei ole kunstikoolis käinud."
"Ei, ma ei ole joonistamist õppinud."
"Ei, ma ei ole päriselt kunstnik."

Ja nii sadaüksteist korda päevas.

"Kuidas ei ole??", kipub iga teine küsija vaidlema.

Tüdinesin ja hakkasin valetama: "No olen jah natukene."
Nüüd on rahvas rahul.
Kummaline rahvas.


No comments: