Vahetult enne SuperStarilt mahaastumist 2014. aasta augustikuu viimasel päeval lubasin oma viimases postituses kirjutada armastuskirja SuperStarile hiljem. Sest armastus see tõepoolest oli, kogu need koosveedetud 5,5 nädalat ja soe kiirgus südames alati, kui nii armsat rohelist-oranźi jälle kord kuskilt rannapromenaadilt silma hakkab.

Kaks aastat võttis asi küpsemiseks aega, aga täitmata see lubadus ei jäänud. See blogi ongi minu armastuskiri SuperStar'ile.

Head teed Sul minna!

Thursday, July 17, 2014

Midamoodi?


Ma saan aru, kui laeva unustatakse maha patsikumm, nokamüts või päikeseprillid või lutipudel või telefon. Ehk saan aru sellest, kui plokist juuakse sundeck'il ära kaks purki õlut ja ülejäänud plokitäis unustatakse maha. Hädapärast saan aru ka sellest, kui maha ununevad imikusuuruses papud, mis rohkem ilu kui vajaduse pärast jala otsa torgatud. Millest ma aga aru ei saa, on see, kui maha on unustatud tennised nr. 35 - kas tõesti võib jääda tähelepanuta, et ise või oma varatiinekas võõral maal edaspidiselt paljajalu tatsamas??

No comments: